Rinnavähi sõeluuring

Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–69-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant.

Rinnavähki on võimalik avastada enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud. Rinnavähi varajane avastamine on ülioluline, kuna võimaldab alustada ravi õigeaegselt.

Sõeluuringu käigus kasutatakse rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia.Mammograafia on väikese kiirgusdoosiga, mis on tervisele ohutu.

  • aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi (sh ravikindlustamata) sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971

Emakakaelavähi sõeluuring

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid  naisi iga viie aasta järel.

Sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid avastada varakult, mil need on ravitavad. Emakakaelavähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (HPV – Human Papilloma Virus) mõningad kõrge riskiga  viirusetüved, mis levivad peamiselt sugulisel teel. Nakkusallikaks on papilloomiviirusega nakatunud teine inimene. Papilloomiviirusega nakatudes võivad rakkudes pikema aja jooksul tekkida muutused, millest võivad edasi areneda vähieelsed seisundid ning emakakaelavähk.

Kõrge riskiga viirusetüvede olemasolu organismis saab avastada uuringuga, mida nimetatakse HPV-uuringuks. HPV uuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestadelt väikese harjakesega proov.

Regulaarne HPV- testi tegemine on oluline ka seetõttu, et tavaliselt ei tekita emakakaela rakumuutused ega vähieelsed seisundid muutusi Teie enesetundes.

  • aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi (sh ravikindlustamata) sünniaastatega 1956, 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991.

 

Jämesoolevähi sõeluuring

Jämesoolevähi sõeluuring on efektiivne. See võimaldab avastada jämesoolevähki varasemas staadiumis või enne selle tekkimist, st vähieelses seisundis, kui inimesel on väikese või suure riskiga polüübid.

Jämesoolevähki haigestumise ja suremuse vähendamiseks on mitmes riigis kasutusel rahvastikupõhised sõeluuringuprogrammid. Enamikus riikides on sõeluuringu meetodina kasutatud peitveretesti – selle uuringu abil saab avastada roojas leiduvat verd. Koloskoopia ehk jämesoole uurimine torukujulise videokaameraga varustatud instrumendiga võetakse appi vaid positiivse peitveretesti vastusega inimestel.

  1. aastal kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule 1953, 1955, 1957, 1959 ja 1961 aastal sündinud (sh ravikindlustamata) mehed ja naised. 

Jämesoolevähi uuringule saavad minna inimesed ka sõeluuringu väliselt ja selleks ei pea sõeluuringu sihtrühma kuuluma. Kui Sul on tervisemure ja soovid uuringule minna, siis tuleb Sul kõigepealt oma perearsti poole pöörduda, kes vajadusel Sinu tervist kontrollib või suunab Sind lisauuringule.

Vähi sõeluuringute register kogub andmeid rahvastikuregistrist, vähiregistrist ja tervise infosüsteemist ning moodustab sõeluuringu sihtrühma. Sõeluuringus osalejatele saadetakse rahvastikuregistris olevale aadressile posti teel perearsti nimel kutse. Kutses on info, et sõeluuringus osalemiseks vajaliku väljaheiteproovi võtmise komplekti saab inimene kätte oma perearstikeskusest ja tal on vaja end registreerida pereõe vastuvõtule.

Perearsti või -õe vastuvõtult saab inimene väljaheiteproovi võtmise komplekti. Komplektis on proovinõu, infomaterjal, ankeet ja makstud vastusega ümbrik, kuhu on peale trükitud labori aadress. Proovi võtab inimene kodus ja seejärel saadab posti teel laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt makstud, inimesele sellega kulutusi ei kaasne.

Perearstikeskusesse on vastavalt sihtrühma suurusele viidud sõeluuringuks vajalikud väljaheiteproovi võtmise komplektid ja koloskoopiaeelseks soolepuhastuse protseduuriks vajalikud ravimid (lahtistid).

Võimalike küsimuste korral tasub esmalt pöörduda oma perearsti poole. Perearst nõustab ja vastab uuringuga seotud küsimustele.

Tekst ja lisainformatsioon: http://www.haigekassa.ee